Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamine

Protsess on kestnud tänaseks enam kui 10 aastat, sest 2012. aastal alustati Pärnu merealaplaneeringuga, mis andis sisendi tuulepargi kavandamiseks Pärnu lahe piirkonnas ning see kehtestati lõplikult 2017. aastal. 2019. aasta detsembris otsustas Eesti Vabariigi Valitsus algatada Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetluse ja selle keskkonnamõju hindamise, mis võimaldab Eesti Energial jätkata uuringuid ja otsida partnereid Liivi lahte meretuulepargi rajamiseks.

Projekti eesmärk

Eesti kliima- ja energiapoliitika näeb ette taastuvenergia, sh eriti tuuleenergia tootmise mahu olulist suurendamist. Seetõttu on riiklike kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks vaja leida uusi tuuleparkide arendusalasid suure potentsiaaliga tuuleenergia tootmise piirkondadest, sh ka merealadel.
Liivi lahe meretuulepargi projekti eesmärk on suurel määral panustada Eesti kliimaeesmärkide täitmisse ning taastuvenergia toodangu ja varustuskindluse tõstmisse Läänemere piirkonnas konkurentsivõimelise avamere tuulepargi rajamise kaudu.

Asukoht

Meretuulepark on kavandatud Liivi lahte, Kihnu saarest 12 km ja Häädemeestest 16 km kaugusele Läti mereala piiri äärde.
Meretuulepargi arendusala on määratud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga.

Avalikud arutelud

Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) programmi avalik arutelu toimub 3. novembril 2020 kell 17:00 Häädemeestel ja virtuaalselt Kihnus. Üritus on vaadatav ka veebiülekande teel – vajalik on eelregistreerimine SIIN. Link ülekande vaatamiseks saadetakse registreerumise järgselt.

KMH Programm

KMH programm on koostöös ametkondade ja kohalikega loodud lähteülesanne edasiste uuringute läbiviimiseks ja tuulepargi kavandamiseks.

Küsimused-vastused

KMH programmi avalikustamise perioodil laekunud küsimused ja neile ekspertide poolt koostatud vastused.

Ajajoon

ETTEVALMISTUSETAPP

Meretuulepargi projektid on väga ajamahukad ja pidevalt muutuv keskkonna- ja energiapoliitika ning seadusandlus lisavad projektile ajamahukust veelgi.

Read More

2008

Eesti Energia AS alustas juba 2008. a meretuulepargi ettevalmistustöödega

Read More

telliti tuulte modelleerimine, asukoha valiku analüüs koostöös Hendrikson&KO’ga, samuti geoloogilise aluspõhja kaardid.

14.04.2008

Veekasutusloa menetluse algatamise taotlus

Read More

Eesti Energia AS esitas Liivi lahe tuulepargi rajamiseks Veekasutusloa menetluse algatamise taotluse Keskkonnaministeeriumile ehk veekasutusloa menetlejale.

27.02.2010

Hoonestusloa menetluse algatamise taotlus

Read More

Eesti Energia AS esitas Liivi lahe tuulepargi rajamiseks Hoonestusloa menetluse algatamise taotluse Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ehk hoonestusloa menetlejale sel ajal kehtinud Veeseaduse § 226 lg 1 alusel.

Arvamuse küsimine

Hoonestusloa menetleja küsis arvamust hoonestusloa taotluse kohta asjaomastelt asutustelt.

Read More

Hoonestusloa menetleja küsis arvamust hoonestusloa taotluse kohta asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Lennuametilt, Muinsuskaitseametilt jt.

10.05.2010

Avalik teade hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse kohta.

Read More

Hoonestusloa menetleja avaldas Eesti Päevalehes, Ametlikes Teadaannetes ja oma kodulehel teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse kohta. 20 päeva jooksul teate avaldamisest arvates oli teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus. Ühtegi lisataotlust selle perioodi jooksul hoonestusalale ei esitatud.

06.07.2010

Vabariigi Valitsusele ettepanek hoonestusloa menetluse algatamiseks

Read More

Hoonestusloa menetleja esitas Vabariigi Valitsusele ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamiseks. Vabariigi Valitsus otsustas 02.09.2010 eelnõud mitte heaks kiita ja määras MKM-le ülesandeks eelnõu uuesti läbi töötada.

Oktoober 2012

Vabariigi Valitsuse otsusega algatati Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering.

Read More

Vabariigi Valitsuse otsusega algatati Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Planeeringu koostamise ajaks otsustati Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamine peatada.

01.07.2015

Hoonestusloa menetlejaks sai Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Read More

17.04.2017

Kehtestati Pärnu maavanema otsusega Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering.

Read More

18.05.2017

Eesti Energia kinnitas, et on jätkuvalt huvitatud hoonestusloa taotluse menetlemisest.

Read More

19.12.2019

Vabariigi Valitsus algatas Liivi lahe tuulepargi hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise ning määras kohustuslikud uuringud.

Read More

2020-2024

Hoonestusloa menetlus, KMH ja uuringud

Read More

19.02.2020

Eesti Energia AS edastas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile KMH programmi eelnõu.

Read More

12.03.2020-31.03.2020

KMH programmi avalik elektrooniline väljapanek TTJA dokumendiregistris, dokumendi viit nr 16-7/19-3404-006 ning TTJA kodulehel.

Read More

08.04.2020

 Hoonestusloa keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu Pärnu Maavalitsuse majas. – Jäi ära.

Read More

Aprill-juuni 2020

Laekunud arvamustele vastuste koostamine ja programmi täiendamine.

Read More

25.06.2020

Hoonestusloa menetleja palus asjaomastelt asutustelt arvamusi uuendatud KMH programmile.

Read More

Kaasatud asjaomaste asutuste nimekirja leiab KMH programmist.

August-september 2020

KMH programmi uus avalikustamine ja avalik arutelu.

Read More

2020 lõpp

KMH programmi kinnitamine on planeeritud hiljemalt 2020.a lõpuks.

Read More

2020.a sügistalv

Alustatakse uuringute planeerimise ja KMH aruande koostamise ettevalmistusega.

Read More

2023

Kavandatakse eeldatavalt KMH aruande valmimine ja avalikustamine.

Read More

2024-2028

Projekteerimine, hanked, ehitus.

Read More

Kui palju hakkab ehitustegevus saarel ja mandril elavaid inimesi segama?

Tänaste eelduste kohaselt ei tekita ehitustegevus märgatavat müra.
Muuhulgas kasutame allveetöödel müra summutavaid meetmeid. Mõnevõrra muutub tihedamaks laevaliiklus Pärnu sadama ümbruses.
Kokkuvõtvalt jääb aga tegevus tööstuspiirkonda või elanikest kaugele ehk segamist saab olema minimaalselt.

Eesti Vabariigi valitsus on andnud nõusoleku Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamiseks. Millised on projekti järgmised sammud ja tegevused?

Kui KMH programm saab kinnitatud, siis jätkame uuringutega Liivi lahe merealal.
Juba on teostatud esmased merepõhja uuringud, tuule mõõtmised, jää uuringud ja linnustiku uuringud. Senised uuringud kinnitavad, et asukoht on meretuulepargi jaoks sobiv.
Keskkonnamõjude hindamine ja uuringud kestavad eeldatavalt vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni.
Paralleelselt valmib ka meretuulepargi eelprojekt, mille käigus selgub tehniline lahendus ja alternatiivid (kus asuvad tuulikud, kaablid, alajaamad jne).

Millal saavad kohalikud inimesed Liivi lahe meretuulepargi arenduse osas arvamust avaldada?

Korraldame KMH programmi koostamise ja hilisema aruande kokkupanemise protsessi vältel korduvalt ametlikke ja mitteametlikke avalikke arutelusid, kus on võimalik osaleda kõigil huvilistel.
Ühtlasi on alati oodatud kõik ettepanekud, tähelepanekud või küsimused ka jooksvalt ja otse.

Miks arendatakse meretuuleparki just sellele alale?

Liivi lahe meretuulepargiks välja valitud alal on sobivad tuuleolud ja sobiv sügavus . Lisaks on lähedal Pärnu sadam, mis muudab hooldustööd efektiivsemaks. Ka soosib arendust uus loodav võrguühendus – Eesti-Läti kolmas interconnector valmib aastal 2021.

Kuidas Eesti Energia 10 aastat tagasi Liivi lahe meretuulepargi projekti omandas?

Eesti Energia AS esitas 27.02.2010 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 27.02.2010 redaktsiooni veeseaduse (VeeS) § 226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga.

Kas Liivi lahe meretuulepark saab olema Eesti esimene?

Liivi lahe meretuulepargi arendus on olemasolevatest meretuule projektidest hetkel kõige kaugemale jõudnum. Enefit Greenil on samal ajal arendamisel ka Loode-Eesti meretuulepark.

Kes saab meretuulepargist kasu?

Puhtamast energiast saab kasu kogu rahvas. Ühtlasi loob tuulepargi ehitamine ja hooldamine uusi töökohti.
Lisaks on kohalike omavalitsuste toetussüsteem praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis väljatöötamisel, millest tuleneb regulatsioon, kuidas hakkab kohalik kogukond saama ka otsest rahalist vm kasu meretuulepargi asumisest nende läheduses.

Kuidas hakkaks toimuma meretuulepargi ehitamine?

Meretuulepargi ehitamine algab merepõhja ettevalmistusest, vundamentide paigaldamisest, turbiinide ja alajaamade paigaldusest ja kaablite vedamisest.

Mis siis saab, kui mõni meretuulepargi tuulikutest katki läheb?

Tuulikuid hooldatakse korrapäraselt. Rikke korral parandab hooldusmeeskond rikke.

Kas Liivi lahe meretuulepargi püstitamine toob kaasa uusi elektriliine? Kuhu?

Jah, kuni põhivõrgu alajaamani, see on ca 40km 330kV liini. Häädemeestel Eesti Energia AS omanduses 4 alternatiivset asukohta maismaa alajaama rajamiseks.

Kas Liivi lahe meretuulepargi valmides langeb elanike jaoks ka elektrihind?

Tavatarbija jaoks sõltub elektrihind hinnatasemest Nord Pooli turupiirkonnas.
Iga lisanduv võimsus suurendab pakkumist ja mõjutab hinda alanemise suunas.
Samas sõltub see ka teiste tootjate tootmisvõimsustest ja seega ei saa otseselt välja tuua, kui palju avamere tuulepark elektri hinda vähendab.

Kas Lätiga juba koostöö käib?

Liivi lahe meretuulepargi arendusala piirneb mereplaneeringus ette nähtuid arendusalaga. Seetõttu on sellel projektil potentsiaal saada Eesti-Läti energiasektori ühisprojektiks.
Läti avalikkus kui ka riik on kaasatud antud KMH programmi ja hilisema aruande koostamisse.

Kas meretuulikud hakkavad segama tele- ja raadiolaineid?

Ei.

Kas tuulikud kiirgavad midagi, mis mõjub keskkonnale, sh inimestele halvasti?

Tuulikud ei kiirga ning mingit kiirgusega seotud ohtu tuulikutega seoses ei ole.

Kas tuulikud tekitavad müra?

Kaasaegsed tuulikute müra tase on tuuliku juures ca 105dB, mis on samal tasemel näiteks muruniiduki müraga. Tuulikust eemal müra tase langeb.
Meretuulepark asub rannikust 10-16 km kaugusele ja seega rannaaladel müra kosta ei ole.

Millist mõju avaldab meretuulepark loodusele, merekeskkonnale, merepõhjale? Kas tuulikud osutavad ohtu lindudele?

Eesti mereala planeeringu raames on tehtud üleriigiline linnustiku uuring – sealsest uuringust tuleb välja, et Liivi lahe tuulepark mõju lindudele ei ole tuulepargi arendust takistav.
Tuulikud võivad lindudele ohtu osutada juhul, kui toimub linnu ja tuulikulabade või tuuliku enda vaheline kontakt, st lind lendab vastu tuulikut või saab hoobi selle labalt.
Võttes arvesse, et tänapäeva tuulikud on aeglase pöörlemiskiirusega ning enne tuulikute paigutamist tehakse tuulepargi alale linnustiku uuring, millega välditakse tuulikute paigutamist lindude, eriti rändlindude, nn. lennukoridoridesse, siis on reaalsuses sellise olukorra tekkimine väga harv ja väikese tõenäosusega.

Millised linnuliigid võivad ohus olla?

See sõltub alati konkreetsest tuulikupargi asukohast ning eelnevate põhjalike uuringute ning leevendusmeetmetega minimiseeritakse võimalik oht lindudele.

Kalandus on Liivi lahe meretuulepargi arenduse piirkonna üks olulisemaid majandustegevusi – kuidas me kavatseme seda uurida?

Uurime KMH käigus ka mõju kalastikule ja kudealadele, viime läbi kevadräime uuringud ja sügisräime uuringud ning tuulepargi mõju kalapüügivõimalustele.

Kui palju tuuleparke ja tuulikuid on Eesti Energial?

Eesti Energia tütarettevõttel Enefit Greenil on Eestis ja Leedus kokku 20 tuuleparki ja 165 tuulikut Enefit Greenil on Eestis hetkel kokku 15 tuuleparki kokku 106 tuulikuga (258,8 MW).
20 tuulepargi koguvõimsuseks on 398MW. Seejuures asub suurima võimsusega tuulepark Leedus (60MW). Eesti võimsaim tuulepark on Aulepas (48 MW).

Millal viimati Eestis tuulepark valmis?

Viimased suuremad tuulepargid, Paldiski ja Narva tuhavälja tuulepark, said Eestis valmis 2012.-2013. aastatel.
Väiksemaid, nt kolme tuulikuga parke, on rajatud ka hiljem, viimane neist 2016. aastal.

Kui kõrged (madalaim, keskmine, kõrgeim) on Eestis hetkel tuulikud ja vastavad numbrid Eesti Energia kohta?

Eesti kõige kõrgem tuulik asub hetkel Saaremaal – Eleon – 180 m (torn 122 m). Eesti Energia kõige kõrgemad tuulikud asuvad Leedus Silute tuulepargis – 170 m (torn 110 m).

Millised tuulepargiprojektid on Eesti Energial praegu töös?

Eesti Energia koos Enefit Greeniga otsib pidevalt võimalusi taastuvenergia, sh tuuleenergia arendamiseks kontserni kõigil koduturgudel.
Poolikuid tuuleenergia arendusi on nii Eestis, Leedus kui ka Soomes.
Eestis on hetkel EE ja EG arendusportfellis lisaks Liivi lahe meretuulepargile ka Tootsi, Risti, Saarde valla ja Pärnu linna tuulepargid ning Loode-Eesti meretuulepark.

Milline projekt on kõige kaugemale jõudnud ehk milline tuulepark võiks kõige esimesena valmis saada?

Loodame juba järgmise viie aasta jooksul rajada tuuleparke nii Eestis kui Leedus. Kõige kaugemal oleme Tootsi tuulepargi projektiga.

Kas Eesti Energia on saanud elanikelt kaebusi tuulikute kohta? Kui jah, siis milliseid ja millal?

Inimeste suhtumine tuulikutesse on enamasti positiivne. Kui on tekkinud küsimusi, siis on need puudutanud müra, varjude teket, vilkumist ja mõju lindudele.
Oleme saanud paljusid hirme vähendada, sest müra tuulikud praktiliselt ei tekita, varjude teket ja valguse vilkumist ennetatakse planeerimisprotsessis miinimumini.
Püüame tegeleda probleemide ennetamisega, et kaebusi üldse ei tuleks.

Kas tuulik töötab ainult tuulega või seda saab ka käima panna?

Tuulik annab pidevalt võrku, kui tuul on püsivalt üle 3 m/s. 25-35 ms/s on tuulikute “cut-out” speed ehk tuulik jääb seisma.

Vastutavad isikud

Jüri Hion

Skepast&Puhkim OÜ 

+372 512 0924
jyri.hion@skpk.ee

Oliver Zereen

Eesti Energia AS

+372 465 2222
oliver.zereen@energia.ee

Eesti Energia AS

Telefon: +372 46 52 222
E-post: info@energia.ee
Aadress: Lelle 22, 11318, Tallinn

Skepast & Puhkim OÜ

Telefon: +372 664 5808 
E-post: info@skpk.ee
Aadress: Laki põik 2, 12919 Tallinn