Meretuuleenergia võimaldab juba järgmisel kümnendil toota suures mahus taastuvelektrit konkurentsivõimelise hinnaga.
Eesti Energia alustas Liivi lahe meretuulepargi arendustöödega 2010. aastal. Enefit Green omandas 2023. aasta märtsis Eesti Energia meretuuleenergia projektiettevõtte Liivi Offshore ja jätkas arendustöödega.
Meretuulepargi keskkonda ja asukohta on põhjalikult uuritud. Tuule mõõtmine, liitumisvõimaluste analüüs ning linnustiku, kalastiku ja merepõhja uuringud kinnitavad, et sellel alal tuuleenergia tootmiseks on väga head tingimused.
Rahandusministeerium kinnitas Pärnu mereala planeeringu 2017. aastal, millega nägi ette meretuulepargi rajamise kõnealusesse piirkonda. 2021. aastal algatati hoonestusloa menetlus ja kinnitati heaks keskkonnamõju hindamise programm.
Liivi lahe meretuulepargi arendus on jõudnud keskkonnamõju hindamise etappi. Hindamisprotsess kestis üle kahe aasta ja aruanne esitati 2024. aasta detsembris avalikustamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Aruande väljapanek ning avalikud arutelud on planeeritud 2026. aasta teise poolde.
Tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks hoonestusloa taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni. Samas on keskkonnamõju hindamise koostamisel eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et keskkonnamõju hindamise tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste tuulepargi rajamiseks vajalike lubade (veeluba ja ehitusluba) andmisel ning vältida tulevikus dubleerivat keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Seetõttu koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne sisu poolest kasutades parimat võimalikku teadmist ja käesoleval hetkel kehtivast seadusest, kuid menetlusprotseduuride puhul järgitakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonist ja hoonestusloa menetlusse võtmise otsuses sõnastatust.
Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja (pädev asutus) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ ning arendaja Eesti Energia AS.
KMH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punkt 5, mille kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse olulise keskkonnamõjuga tegevus.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. See tähendab, et keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel selekteeritakse erinevatest projektiga seotud keskkonnamõjudest välja olulised mõjud või sellised mõjud, mille olulisust ei ole võimalik esialgse hinnanguga tuvastada. Neid asutakse keskkonnamõju hindamise aruande raames põhjalikult hindama. Mitteolulised mõjud jäetakse põhjalikust hindamisest kõrvale.
KMH programmi sisu määrab Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 13:
1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning
mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave
keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju
hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades
ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik
hindama;
9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;
10) tegevusloa taotluse koopia.
KMH sisu määrab Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 ja Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“.
Ala suurus : 183 km2
Koguvõimsus: kuni 1000 MW
Kuni 84 tuulikut
Tuuliku tipukõrgus: kuni 310 m
Vee sügavus: 10–30 m
Aastane elektritoodang: ~4 TWh
Ühenduse pikkus 25 km merel ja 35 km maismaal
Planeeritava meretuulepargi koguvõimsus on kuni 1000 MW. Tänapäevase tehnoloogiaga saab selle saavutada 14+ MW tuulikutega, sõltuvalt nende suurusest ja tehnilisest lahendusest.
Kui kümmekond aastat tagasi oleks sama elektrihulga tootmiseks vaja olnud kuni 160 tuulikut, siis tänu tuuleturbiinide kiirele arengule saab nüüd sama tulemuse oluliselt väiksema arvu, ent märksa tõhusamate tuulikutega. See tähendab väiksemat keskkonnamõju ja suuremat tootlikkust.
Meretuulik koosneb merepõhja paigaldatud vundamendist, sellele rajatud tornist, gondlist, rootorist ja kolmest labast.
Tuulikud on projekteeritud töötama kindlates tuuleoludes, lähtudes suure, keskmise ja väikese tuulekiiruse vahemikest (alates 3 m/s). Väga tugeva tuule korral (tavaliselt üle 30 m/s) lülitub tuulik automaatselt kaitserežiimile, et vältida seadme või selle komponentide kahjustamist.
Liivi lahe tuulepargi jaoks ei ole konkreetseid tuulikutüüpe veel valitud.
Läänemaailmas aktsepteeritud peamised meretuulikute tootjad on Siemens Gamesa, Vestas ja General Electric.
rootori läbimõõt 236 meetrit
tipukõrgus 262 meetrit
rootori läbimõõt 220 meetrit
tipukõrgus 246 meetrit
rootori läbimõõt 236 meetrit
tipukõrgus 262 meetrit
Meretuuleparkide tehnoloogia areneb kiiresti ja järgmisel kümnendil plaanitakse kasutusele võtta juba 20 MW ja suurema võimsusega tuulikud. Liivi lahe meretuulepargi tegelik tuulikute arv, mudel ja paigutus selgub hoonestusloa menetluse, sh keskkonnamõju hindamise ning tööprojekti koostamise käigus.
Meretuulikute rajamisel kasutatakse erinevat tüüpi vundamente. Kõige levinum on vaivundament, kuid sõltuvalt tingimustest paigaldatakse ka sõrestik-, kolmjalg- ja gravitatsioonivundamente. Läänemere geoloogilised omadused ning talvised jääolud ei soosi sõrestik- ega kolmjalgvundamente. Seetõttu tehakse lõplik valik peamiselt vaivundamendi ja gravitatsioonivundamendi vahel, tuginedes merepõhja detailsele geoloogilisele andmestikule.
Tuulepargi seadmed ühendatakse omavahel setetesse paigaldatud merekaabli abil, mis toob elektri maismaale Häädemeeste piirkonda. Merealuse kaablitrassi lõplik asukoht selgub keskkonnamõju hindamise, tehniliste uuringute ja sobivaima maabumiskoha valiku käigus. Maismaal jätkub merekaabel maakaablina kuni alajaamani.
Meretuulepargi arendusega samal ajal viib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi riigi eriplaneeringu Liivi lahe meretuulepargi ühenduse kavandamiseks. Planeering on asukoha eelvaliku etapis: määratletakse võimalikud trassivariandid, hinnatakse nende mõju ning tehakse vajalikud analüüsid ja uuringud. Riigi eriplaneeringu kehtestamise eesmärk on leida parim asukoht Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste rajamiseks.
Enefit kavandab Liivi lahte täiendavat meretuuleparki, mis paikneb arendamisel oleva Liivi lahe meretuulepargi vahetus läheduses. Kavandatav liitala asub Liivi lahes Kihnu saarest kagu, lõuna ja edela pool ning Häädemeeste rannikust lääne pool Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus määratud tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas.
Liitala sobivuse hindamiseks meretuulepargi rajamiseks viiakse läbi keskkonnamõju hindamine (KMH). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet algatas 6. septembril 2024 liitala hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise. Praegu koostatakse KMH programmi, milles määratakse kindlaks hinnatavad keskkonnamõjud ja nende hindamise ulatus.
Ala suurus : 168 km2
Kuni 27 tuulikut
Tuuliku tipukõrgus: kuni 370 m
Aastane elektritoodang: ~2 TWh
Vee sügavus: 10-31 m
Ühenduse pikkus 15 km merel ja 35 km maismaal
