Ülevaade Liivi lahe meretuulepargi ümarlaua kohtumisest Häädemeestel (Uulu Kultuuri- ja Spordikeskus)

10.06.2025

24. märtsil andsid Enefit Greeni, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Häädemeeste ümarlaua liikmetele ning huvilistel ülevaate Liivi lahe meretuulepargi ja elektriühenduste riigi eriplaneeringu hetkeseisust.

Sissejuhatuseks tutvustati küsimusi, mida valla külade elanikud on meretuulepargi ja elektriühenduste riigi eriplaneeringu kohta esitanud.

Meretuulepargi arendaja Enefit Green andis ülevaate meretuulepargi projektiga seotud arengutest ning seni toimunud kohtumistest ja koostööst kohaliku kogukonnaga. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja tutvustas hoonestusloa menetluse protsessi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja elektriühenduste riigi eriplaneeringu seisu.

Pargi rajamise eeltööd on jõudnud keskkonnamõjude hindamise lõpusirgele. Keskkonnamõjude hindamine võtab arvesse kogu tuulepargi elukaart – nii tuulepargi ehitusaegset mõju, tuulikute töötamise perioodi kui ka utiliseerimise ja pargi likvideerimisega seotud mõjusid selle kasuliku eluea lõpus.

Mõju hindas üle 45 oma eriala eksperdi nii Eestist kui ka välismaalt. Lisaks põhjalikele keskkonnauuringutele hinnati sotsiaalmajanduslikku ja visuaalset mõju, müra ning vibratsiooni toimet. Kohalikud omavalitsused ja kogukonnad on saanud tutvuda mõjuhindamise uuringute tulemustega 2024. aasta kevadel ja sügisel korraldatud infopäevadel. Detsembris 2024 esitati aruanne avalikustamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud on planeeritud 2025. aasta esimesse poolde.

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneering on asukoha eelvaiku etapis, kus visandatakse võimalikud asukohavariandid, hinnatakse mõjusid, sh tehakse selleks vajalikud analüüsid ja uuringud. Etapi lõpuks on eesmärk leida sobiv asukoht Liivi lahe meretuulepargi õhuliini elektriühenduse kavandamiseks.

Küsimused-vastused

Miks ei ole kohalikke kaasatud arendusprotsessi ega jagatud infot avalikest kohtumistest?

Liivi lahe meretuulepargi ja sellega seotud elektriühenduse eriplaneeringu raames on kogu protsessi vältel lähtutud põhimõttest, et omavalitsused ning kogukonnad on koostööpartnerid. Lisaks seadusest tulenevateleavalikustamise ja kaasamise kohustustele on Enefit Green hoidnud kohalikke pidevalt kursis nii projekti arengute kui keskkonnauuringute käigu ja tulemustega ning pakkunud võimalusi tagasiside andmiseks.

Alates 2021. aastast, mil valmisid keskkonnamõjude hindamise lähteülesandeid, mille sõnastamisse omavalitsused kaasati, on arendaja regulaarselt korraldanud avalikke kohtumisi Häädemeestel, Pärnus ja Kihnus. Kohtumiste kohta on infot jagatud kohalikes ajalehtedes, sotsiaalmeedias ja omavalitsuste kodulehtedel. Kõige aktiivsem osalus on olnud just Häädemeeste elanikel, kes on aktiivselt aruteludel kaasa löönud.

Kui lisaks seni tehtule või kavandatud tegevustele on vajadus täiendavateks kohtumisteks huvigruppidega, on arendaja valmis need korraldama, kaasates vastava valdkonna eksperte ja vastates esitatud küsimustele.

Milleks on Eestile üldse meretuuleparki vaja?

Eesti riigi eesmärk on energeetikasektori keskkonnamõju vähendamine, energiasõltumatus ja majanduskasv. Eestis, nagu ka meie lähiriikides, on endiselt suur elektridefitsiit, elektri tarbimine on suurem kui elektri tootmine. Konkurentsivõimeline ja optimaalne energiasüsteem koosneb mitmetest tehnoloogiatest. Vaja on nii päikese- ja tuuleenergiat (nii maismaa- kui meretuuleenergia) koos salvestuslahendustega, biomassi kui ka vajaduspõhiselt töötavaid gaasijaamu.

Meie sesoonses kliimas, kus aprillist septembrini toodavad suurima osa taastuvenergiast päikesepargid, saame tuuleenergiale toetuda külmemal ja tuulisemal perioodil ehk esimeses ja neljandas kvartalis. Meretuulepargid tagavad vajaliku mastaabi elektrienergia defitsiidi katmiseks, sealjuures täiendab maismaa tuule- ja päikeseparkide toodangut ning aitavad elavdada majanduskasvu. Merel saab tuulest elektrit toota ka siis, kui maismaal ei ole piisavalt tuult.

Kuidas tagatakse madalas lahes juhuslike veesõidukite tekitatavate kahjude minimeerimine (erinevad väikelaevad, praamid, kaubalaevad jm) eriti madala veeseisu korral?

Navigatsiooniriskide hindamisel on arendaja kooskõlastanud Transpordiametiga laevateede asukohad, millega tuleb arendajal tuulikute paigutamisel arvestada.

Veesõidukite ohutu liikumise tagamiseks töötatakse projekteerimise käigus välja täiendav märgistus ja muud navigeerimisabivahendid. Need lahendused koostatakse koostöös Transpordiametiga, et tagada kõikidele veesõidukitele, sealhulgas väikelaevadele, praamidele ja kaubalaevadele, ohutu ja selge liikumistee ka keerukates oludes, sh madala veetaseme korral.

Kuidas tagatakse kalavarude säilimine ning kudealadele naasmine?

Kalavarude kaitseks on välja töötatud väga ranged meetmed, sealhulgas piirangud töödele, mis võivad kalu häirida või nende elupaiku mõjutada. Näiteks on teatud aladel keelatud teostada töid kalade kudeperioodil, et tagada nende rahulik kudemine.

Kas on läbi viidud sõltumatu uuring, kuidas meretuulepark mõjutab keskkonda?

Keskkonnauuringute ettevõte Skepast&Puhkim on viinud läbi erinevaid uuringuid koos töörühmaga, kuhu kuulus üle 45 oma eriala eksperdi ja mis kestsid kokku üle kahe aasta. Keskkonnamõjudest on analüüsitud näiteks võimalikke protsesse mere põhjas sh elustikku, aga ka lainetust, jääga seotud riske ja setteid. Samuti mõjusid kalastikule, linnustikule, käsitiivalistele ja imetajatele. Eraldi ka müra, vibratsiooni, madalsagedusheli ja turbulentsi kohta. Tervikuna hinnati ka tuulepargi sotsiaalmajandusliku mõju ja ohutust.

Detsembris 2024 esitati aruanne avalikustamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Aruande avalik väljapanek ja avalikud arutelud on planeeritud 2025. aasta esimesse poolde.

Kuidas mõjutab meretuulepark kalandussektorit?

Oluline on teada, et seaduses on ette nähtud kutselistele kaluritele hüvitis tuulelektrijaama (ehk tuuliku) põhjustatud kalasaagi vähenemise eest tuulepargi mõjualas (20 km). Hüvitist saab nõuda kalandusettevõtja ehk kutselise kalapüügi loa omanik või kutselise kalapüügi loale kantud kalur. Hüvitist saab taotleda, kui kalasaak on vähenenud, kalasaagi vähenemine on toimunud tuuleelektrijaama mõjualas (20 km) ning kalur tõendab, et kalasaagi vähenemise on põhjustanud meretuulepark.

Tuulepargi alal ei toimu olulist rannapüüki, mistõttu ei mõjuta tuulepark oluliselt rannakalurite püügitegevust ning seega on tuulepargi mõju väheoluline, eriti Pärnu lahele. Rannapüügile võib aga mõju avaldada merekaablite rajamine, millega ühendatakse tuulepark maismaaga.

Kavandatav tuulepargi ala kattub osaliselt traalpüügi aladega, seal traalpüügiga jätkata ei ole võimalik. Hinnates traalpüügi vähenemist, võib lähtuda 2017-2020 keskmistest püügialadest. Kokku oli neid pindalaliselt ca 3200 km2. Meretuulepargi alale jääb sellest ca 100 km2. Seega väheneb võimalik traalimisala ca 3%.

Kuidas mõjutab meretuulepark kohalikku turismi ja kinnisvara?

Seni koostatud visualiseeringute põhjal ja arvestades elamute paiknemist rannikul saab Liivi lahe kavandatava tuulepargi visuaalset häiringut pidada pigem väheoluliseks ning olulist mõju see kinnisvara hindadele ei avalda.

Üldiselt võib öelda, et kokkuvõttes on mõju turismile neutraalne. Neutraalse mõju hinnang ise tugineb selgelt kahel erisuunalisel materjalil.

• Tuuleparkide tekitatud ülenormatiivset müra ei ole rannikul kuulda. Enim tekitavad heli ehitusaegsed vaiatööd, mille heli on kõige tugevam tasase mere korral. Ehkki see müra on kuuldav ja seega negatiivne, ei ole tegemist ühtegi piirnormi ületava helitugevusega ning tegemist on ajutise müraga.
• Tuulepargi ala asub 10 km kaugusel Kihnust, 16 km kaugusel Häädemeeste rannikust ning 40 km kaugusel Pärnust. Ka kõige negatiivsemate tulemustega teaduskirjandus ei hinda mõju olevat üle 40 km kaugusele ehk Pärnule, mis on piirkonna suurim asula ja Eesti üks populaarseim sihtkoht rannapuhkuseks. Teatav negatiivne mõju võib ilmneda vaid ehituse käigus. Seevastu Kihnu lõunatipp asub tuulepargile lähemal ning on populaarse Kihnu tuletorni juurest selgelt nähtav.
• Visuaalne häiring on täheldatav ainult rannaäärsetel aladel, rannast natuke eemal ja sisemaal häiringut rannaäärsete metsade tõttu ei ole.
• Uuringud näitavad, et ka turismile negatiivse mõju tekkimise korral saab seda maandada ning edu korral ka positiivse poole viia, kui luua tuulepargiga seotud uusi teenuseid nagu paadireisid tuulepargi alale, sukeldumine või kalastamine.

Millised on kompensatsioonimeetmed kohalikele ettevõtjatele ja kaluritele, kelle elatist meretuulepark negatiivselt mõjutab?

Keskkonnatasude seadus näeb ette kalandusettevõtjale õiguse taotleda hüvitist juhul, kui meretuulepargist 20km raadiuses on tuulepargi tõttu kalasaak vähenenud. Tuuleelektrijaama tootja poolt makstav kvartaalne hüvitis on seotud tuulepargi toodanguga ja elektrienergia turuhinnaga. Näiteks 50€/MWh elektrihinna puhul on tasu ligikaudu 70 000 euro aastas.

Kui palju töökohti meretuulepark loob?

Liivi lahe meretuulepark looks Pärnumaale ligikaudu 260 ehitusaegset ja 100 pikaajalist stabiilset töökohta. Lisaks saavad kasu läheduses asuvad kohalikud omavalitsused, kellele makstava tasu suurus sõltub elektrihinnast. Näiteks 50€/MWh elektrihinna puhul on tasu ligikaudu 700 000 eurot aastas.

Millised seadused ja regulatsioonid kehtivad hoonestusloa väljastamisele ja kas projekt on nendega kooskõlas?

Hoonestusloa menetlused toimuvad ehitusseadustiku alusel ning menetlusi viib Eestis läbi Tarbijakaitse ja Tehnilisejärelevalve Amet (TTJA). Liivi meretuulepargi hoonestusloa väljastamise otsustab Vabariigi Valitsus.

Miks ei saa meretuulepargi asemel rajada maismaatuuleparke?

Meie sesoonses kliimas, kus aprillist septembrini toodavad suurima osa taastuvenergiast päikesepargid, saame tuuleenergiale toetuda külmemal ja tuulisemal perioodil ehk esimeses ja neljandas kvartalis. Meretuulepargid tagavad vajaliku mastaabiefekti, täiendavad maismaa tuule- ja päikeseparkide toodangut ning aitavad elavdada majanduskasvu. Merel saab tuulest elektrit toota ka siis, kui maismaal ei ole piisavalt tuult.

Kas arendaja on valmis osalema avalikes aruteldudes kohalike elanikega?

Jah, arendaja peab kohalike elanike kaasamist väga oluliseks ning on juba osalenud ja on valmis ka edaspidi osalema avalikel aruteludel ja kohtumistel. Alates 2021. aastast, mil koostati keskkonnamõjude hindamise lähteülesandeid, on arendaja regulaarselt korraldanud avalikke kohtumisi Häädemeestel, Pärnus ja Kihnus. Nende kohta on infot jagatud kohalikes ajalehtedes, sotsiaalmeedias ja omavalitsuste kodulehtedel. Kõige aktiivsem osalus on olnud just Häädemeeste elanikel, kes on järjepidevalt aruteludel kaasa löönud.

Kui lisaks seni tehtule või kavandatud tegevustele on vajadus täiendavateks kohtumisteks huvigruppidega, on arendaja valmis need korraldama, kaasates vastava valdkonna eksperte ja vastates esitatud küsimustele.

Kes on üldse see arendaja, kes Liivi lahe meretuuleparki arendab?

Liivi lahe meretuuleparki arendab Enefit Green, mis kuulub Eesti riigile ja on osa Eesti Energia kontsernist. Projekti veab ettevõte nimega Liivi Offshore OÜ, mida arendavad koos Enefit Green ja Jaapani ettevõte Sumitomo Corporation.

Kuidas on lahendatud tuulikuosade taaskasutus peale selle eluea lõppu?

Elektrituulikud koosnevad erinevatest metallidest nagu näiteks teras, vask, alumiinium, ja erinevatest komposiitmaterjalidest. 90% elektrituulikutes on juba täna majanduslikult otstarbekas eluea lõpus ringlusesse võtta. Kõige keerulisem on tuulikulabade ümbertöötlemine, mis on ligikaudu 10% kogu tuuliku massist.

Enefit Green on teinud riigile ettepaneku sätestada kõigile meretuuleparkide arendajatele nõude kasutada ringlusesse võetavaid tuulikulabasid, mida on võimalik kasuliku eluea lõpus lagundada termiliselt või lahuses põhikomponentideks (süsinik-ja/või klaaskiud, epoksiidvaik, vaht ja mõnel juhul puit), mida individuaalselt seejärel on võimalik ümber töödelda.

Kas Enefit Green on üldse võimeline meretuuleparki ehitama?

Enefit Green on Baltimaade suurim tuuleenergia tootja. Igapäevaselt tuuleparkide opereerimisele, ehitamisele ja arendamisele keskendudes on ettevõte hästi kursis taastuvenergiaga seotud teemade ja väljakutsetega. Lisaks tehakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, nagu Sumitomo Corporation, kellel on pikaajaline kogemus meretuuleprojektides maailmas. Koos suudetakse tagada vajalikud oskused, ressursid ja finantstugevus, et projekt edukalt ellu viia.

Kas mõni kavandatud elektriliin või ühendustaristu võib minna läbi eramaade ja millistel tingimustel seda tehakse?

Liivi lahe meretuulepark suudaks toota kuni poole Eesti praegusest elektrienergia vajadusest. Selleks, et toodetud roheenergia meie kõigini jõuaks, tuleb see elektriühenduste abil maismaale tuua ning maismaa ülekandevõrguga ühendada. Selliste joonobjektide planeerimisel on paratamatu ka eramaadest läbimise vajadus. Ühendustaristu planeerimisel on võimalikult suures ulatuses välditud eluhoonete lähedusest möödumist.

Täpsed kompensatsioonimeetmed töötatakse välja 2025. aasta suvel ning need võtavad arvesse kinnistute turuväärtust.

Milline on hüvitusmehhanism eramaakasutamise korral?

Maaomanikuga lepitakse kokku maa kasutamise õiguses. Eelistatud on isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimine, mille alusel saab arendaja rajada elektrivõrgu, seda majandada ja hooldada ning maaomanik saab selle eest kasutusõiguse tasu (kompensatsiooni).

Kompensatsioon elektrivõrgu rajamisega seotud mõjude hüvitamiseks saab olema oluliselt suurem kui seadusest tulenev talumistasu.

Kompensatsiooni suuruse kujunemise võimalikud elemendid:

• Maa keskmisest turuhinnast, mis selgitatakse välja tehingute andmetel põhineval turuanalüüsil.
• Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse nö baashinnast, milleks on kindel % maa keskmisest turuhinnast. Kompensatsiooni makstakse õhuliinikoridori kaitsevööndiala m2-te järgi.
• Hüvistist on võimalik maksta vastavalt omaniku soovile kas ühekordse maksena või iga-aastaste maksetena näiteks 15-aastase perioodi jooksul (indekseerimine/annuiteet)
• Metsamaa kuni 60. aasta juurdekasvu väärtuse komponent.
• Baashinda võivad mõjutada erinevad lisategurid (nt asukoht, liitumised, mullastik, kasutusvõimalused, hoonestus vms). Turuhinda mõjutavate tegurite mõju suurus selgitatakse välja turuanalüüsi käigus.
• Mastitasu – kui kinnistule jääb lisaks õhuliinile ka mast, siis iga masti eest nähakse maaomanikule ette konkreetne mastitasu

Millised kitsendused on liinide ümber?

Seaduse järgi pole kaitsevööndisse üldjuhul lubatud ehitisi ja kõrghaljastust rajada. Siiski on võimalik teha kokkuleppel juhtumipõhiseid erandeid. Näiteks on lubatud puitaia või maandatud metallaia ehitamine ja teatud tüüpi haljastuse säilitamine. Põllumajanduslikule tegevusele olulisi piiranguid (välja arvatud kõrguspiirangud) pole.

Õhuliinide alust ja neid vahetult ümbritsevat ala (330 kV õhuliini puhul 40 meetrit mõlemal pool liini kesktelge) nimetatakse kaitsevööndiks. Maakabli puhul on see 1 m, merekaablil 100 m. Kaitsevööndis tegutsemine on reguleeritud õigusaktidega (ehitusseadustiku §-de 70 ja 77 ja majandus- ja taristuministri määrusega nr 73).

Lähtuvalt ehitusseadustikust on ühenduse omaniku loata kaitsevööndis keelatud:

• teha tuld, istutada ning langetada puid; ehitada, ladustada jäätmeid, teha mistahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid;
• õhuliinide kaitsevööndis, mille kõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m, sõita masinate ja mehhanismidega;
• kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti;
• maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi;
• veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd.

Liini omanik peab seejuures tegutsema viisil, mis riivab võimalikult vähe kinnisasja omaniku õigusi ja arvestab tema õigustatud huviga (nt tuleb maaomanikku teavitada ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist).

Kas tuulepargi ühendustööd toovad kaasa kohaliku elektrivõrgu tugevdamise või võivad tekkida riskid katkestusteks ehituse ajal?

Tuulepargi rajamine on kavandatud 330 kV nimipingel, mis on kõrgeim Eestis kasutatud pinge. Tuulepargi ühendamisest tulenevalt ei ole oodata katkestusi ehituse ajal, kuna kohalikud tarbivad elektrienergiat eelkõige 110 kV, keskpinge ja madalpingevõrgus. Tuulepargi rajamiseks tuleb väheses ulatuses tugevdada põhivõrku, mis parandab ülekandesüsteemi läbilaskevõimsusi piirkonnas. Koos tuulepargiga rajatakse ka täiendav alajaam, mis pakub võimalusi suurtarbijatele otseliini kaudu soodustingimustel elektrienergia edastamiseks.

Kas piirkonna elektrivarustus muutub selle arenduse tulemusena stabiilsemaks või mitte?

Tuulepargi rajamisel puudub otsene mõju majapidamiste elektriühendusele, kuid on oluline mõju piirkonna elektritoodangule. Arenduse valmimise järel väheneb oluliselt piirkondlik elektridefitsiit, millel on positiivne mõju elektrienergia hindadele.

Kes vastutab, kui keskkonna või majandusmõjude prognoosid osutuvad valeks?

Tuulepargi ehitus- ning kasutusajaks on välja töötatud erinevad keskkonnaseire meetmed, mille alusel saab tuulepargi operaator reageerida vastavale anomaaliale või mõjule, mida polnud piisaval määral prognoositud. Kui selgub, et olemasolevatest meetmetest ei piisa, siis töötatakse vastavalt olukorrale ja vajadusele välja lisameetmed, millega mõjusid leevendada.

Miks ei ole loodud töörühma, mida 2020. aastal lubati teha?

Töörühmade loomise ja huvigrupi sisendi kogumise teemal arutati Häädemeeste vallavolikogu kohtumisel 9. detsembril 2021. Kohtumisel lepiti kokku, et vald osaleb keskkonnamõjude hindamise programmi kõikide uuringute lähteülesannete koostamisel. Samuti otsustati, et uuringute tulemusi tutvustatakse avalikel koosolekutel ning valla infokanalite kaudu, et tagada kõigi osapoolte kaasatus ja informeeritus.

Miks ei viidud läbi elanikkonna küsitlust sotsiaalmajandusliku mõjude hindamise ajal?

Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise eesmärgiks oli anda hinnang tuulepargiga kaasnevatest võimalikest positiivsetest ja negatiivsetest mõjuritest nii majanduslikust (sh tööhõive, ettevõtlus jm) kui ka sotsiaalsest (sh elukeskkond, rahvastik jm) vaatest. Sotsiaalmajandusliku analüüsi eesmärk ei olnud otseselt välja selgitada erinevate osapoolte ootusi ja seisukohti, mis küll on keskkonnamõju hindamise protsessi oluliseks osaks, kuid ei ole seotud üksnes sotsiaalmajandusliku mõjuga, vaid kõigi keskkonnamõju hindamise osadega, mille tõttu selleks on ette nähtud keskkonnamõju hindamise avalikustamine ning lisaks on antud keskkonnamõju hindamise protsessi raames korraldatud erinevaid vahekohtumisi elanikega.

Sotsiaalmajandusliku analüüsi teostajad on hinnanud, et kuna planeeritava tuuleparki veel ei eksisteeri, siis on erinevatel kohalikel osapooltel pigem keeruline objektiivselt hinnata ise selle mõju kohalikule majandus- ja elukeskkonnale. Küsitlusega oleks saanud hinnata eelkõige subjektiivset arvamust ning olukorras, kus palutakse osapooltel anda hinnang objektile, mida ei eksisteeri, võib suuresti tugineda hirmudele. Seetõttu on analüüsi teostajad metoodilise lähenemise aluseks valinud teadusuuringud ja analüüsid, mis puudutavad sarnaseid objekte, kus on olnud võimalik hinnata reaalset tegelikku avaldunud mõju. Lisaks on täiendatud teadusuuringutes ja -analüüsides väljatoodut statistikaga ja intervjuudel väljatooduga, et kohaldada saadud teadmist kohaliku oluga.

Miks ei ole keskkonnamõjude hindamise aruannet meretuulepargi veebilehel?

Aruanne on esitatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA), kes korraldab selle avalikustamise. Kuna aruanne ei ole veel lõplik ja seda täiendatakse ametkondade tagasiside põhjal, lisatakse see meretuulepargi veebilehele siis, kui see esitatakse TTJA poolt avalikule väljapanekule.

Miks ei ole analüüsitud mõju lohesurfile?

Mõju lohesurfile on keskkonnamõjude hindamise käigus analüüsitud. Planeeringus on soovituslikud lohesurfi ja teiste sarnaste tegevuste alad määratletud Pärnu lahe piirkonnas, suvepealinna läheduses. Need alad jäävad kavandatavast tuulepargist märkimisväärsesse kaugusesse. Seetõttu ei ole tuulepargi rajamisel eeldatavalt otsest ega olulist mõju lohesurfi harrastamise võimalustele nendel aladel.

Kas tuulepargi ehituse ajal saavad tööd kohalikud elanikud või tuleb tööjõud mujalt?

Senise praktika järgi kaasatakse kohalikke töötajaid nii planeerimis-, ehitus- kui ka hooldusperioodil. Planeerimisfaasis on juba mitmed Eesti eksperdid ja ülikoolid panustanud uuringute läbiviimisse merealal.

Ehitusetapis ei ole tuulikute tootmisega seotud töökohad reeglina seotud konkreetse piirkonnaga. Küll aga saab kohaliku tööjõuga katta logistikaga, paigalduse ja käitamisega seotud tööd. Meretuulepargi rajamisel on kohalike osalus suurem näiteks veetranspordi korraldamisel, ehitusmaterjalide tarnimisel ja üldehituslike tööde teostamisel.

Varasemate kogemuste põhjal vajab meretuulepark opereerimis- ja hooldusperioodil umbes 0,3 töökohta ühe megavati kohta. Sellest ligikaudu kolmandiku võivad täita kohalikud elanikud, mis tähendab hinnanguliselt 50–100 kõrge lisandväärtusega töökohta.

Kas arendaja teeb koostööd õppeasutustega, et kindlustada vajalikku tööjõudu?

Enefit Greeni, Tuuleenergia Assotsiatsiooni ja teiste ettevõtjate eestvedamisel on käivitatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuses elektrituuliku tehniku kutseõppeprogramm. Kuresaare Ametikoolis algab labade hooldajate väljaõpe septembris 2025.