Korduma kippuvad küsimused

Praeguste eelduste kohaselt ei tekita ehitustegevus märgatavat müra. Mõnevõrra muutub tihedamaks laevaliiklus Pärnu sadama ümbruses. Kokkuvõtvalt jääb aga tegevus tööstuspiirkonda või elanikest kaugele ehk segamist saab olema minimaalselt.

2021. aastal kinnitati pargi keskkonnamõjude hindamise programm ning 2022. algasid programmis ette nähtud uuringud Liivi lahe merealal.
Varem on teostatud esmased merepõhja uuringud, tuule mõõtmised, jää uuringud ja linnustiku uuringud. Senised uuringud kinnitavad, et asukoht on meretuulepargi jaoks sobiv.
Keskkonnamõjude hindamine ja uuringud kestavad eeldatavalt kuni 2023. aasta lõpuni.
Samal ajal valmib ka meretuulepargi eelprojekt, mille käigus selgub tehniline lahendus ja alternatiivid (kus asuvad tuulikud, kaablid, alajaamad jne).

Eesti Energia on KMH programmi koostamise käigus korraldanud nii ametlikke kui ka mitteametlikke avalikke arutelusid. Järgmine suurem etapp, mis avalikule arutelule tuleb, on KMH aruanne. Arendaja kohtub regulaarselt projektiga seotud kohalike omavalitsuste esindajatega ning kõik ettepanekud, tähelepanekud või küsimused on ka jooksvalt oodatud.

Liivi lahe meretuulepargiks välja valitud alal on sobivad tuuleolud ja sobiv sügavus. Lisaks on lähedal Pärnu sadam, mis muudab hooldustööd efektiivsemaks. Ka soosib arendust Eesti-Läti kolmas ühendus, mis sai valmis aastal 2021.

27. veebruaril 2010 esitas Eesti Energia Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile toonase veeseaduse (VeeS) redaktsiooni § 226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga.

Liivi lahe meretuulepargi arendus on olemasolevatest meretuule projektidest hetkel üks kõige kaugemale jõudnumaid. Käimas on hoonestusloa menetlus, alal on kehtiv tuuleenergeetika merealaplaneering ning kinnitatud keskkonnamõjude hindamise programm.

Puhtamast energiast saab kasu kogu Eesti. Meretuulepark on Eesti jaoks parim viis toota taastuvenergiat mahus, mis viib meid lähemale kliimaeesmärkidele ja suuremale energiajulgeolekule. Tuuleparkide näol on tegemist olemasoleva ja kättesaadava tehnoloogiaga ehk tuuleparke on võimalik kohe ja praegu ehitama hakata. CO2 vabast elektri tootmisvõimsusest on Eestis ja meie lähiriikides väga suur puudus. Taastuvelektrit võiks Baltikumi järgmise kümne aasta jooksul lisada nii palju kui suudame. Vajame sel kümnendil vähemalt ühte avamere tuuleparki.

Tuulikute naabruses elavate inimeste jaoks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja töötamas kohaliku kasu mudelit, mis näeb meretuulepargi puhul ette otsetoetused pargiga piirnevatele omavalitsustele. Selle alusel hakkab kohalik kogukond saama otsest rahalist kasu meretuulepargi asumisest nende läheduses.

Tuulepargi lähistel paiknevad omavalitsused saavad kasu ka tuulepargi ehitamise ja hooldamise jaoks loodavatest töökohtadest ning ettevõtlusvõimalustest, mis sellise suure projektiga kaasnevad.

Meretuuleparki ehitatakse mitmes etapis. Esimeseks ehitusetapiks on merepõhja ettevalmistus vundamentide paigaldamiseks, vundamentide valmistamine selleks kohandatud sadamas, nende transport merele ning paigaldamine ettenähtud kohtadele. Järgneb tuulikutevaheliste kaablite, eksportkaabli ning alajaamade paigaldus ning viimaseks etapiks enne tuulepargi elektrivõrku ühendamist on tuulikumastide ning -labade transport ning paigaldus.

Tuulepargiga koos rajatakse sellele ka hooldusbaas eelistatult lähedal asuvas sadamas. Selle baasi kaudu teevad tehnikud tuulikutele korrapärast hooldust ning on valmis ka rikkeid kõrvaldama. Tuulikute toodangut ja tehnilist seisukorda jälgitakse reaalajas ning seadmete tõrkumisest või muust probleemist saame koheselt teada.

Tuulepargis toodetud elektri maale toomiseks on vaja nii merekaablit kui ka elektriliini maismaal kuni põhivõrgu ühenduskohani. Selle trassi rajamise jaoks koostab rahandusministeerium riigi eriplaneeringut ja viib läbi keskkonnamõjude hindamise. Riigi eriplaneeringu tulemusel saab paika, kus trass paiknema hakkab ning millises punktis põhivõrku ühendatakse.

Tavatarbija jaoks sõltub elektrihind hinnatasemest Nord Pooli turupiirkonnas. Iga lisanduv taastuvenergia tootmisvõimsus suurendab soodsa hinnaga pakutava elektri mahtu ja mõjutab sellega hinda alanemise suunas. Tuul ja päike on kõige odavamad ja keskkonnasäästlikumad energia tootmise viisid ning pääsevad turule alati esimesena.

Liivi lahe meretuulepargi arendusala piirneb mereplaneeringus ette nähtud arendusalaga. Seetõttu on sellel projektil potentsiaal saada Eesti-Läti energiasektori ühisprojektiks. Läti pool on kaasatud nii KMH programmi koostamisse kui ka aruande koostamisse.

Enefit Green omandas 2023. aasta märtsis Liivi tuulepargi arenduse, mis varem kuulus Eesti Energiale. Enefiti kontsernis tegeleb taastuvenergia arendamisega just tütarettevõte Enefit Green. Ettevõtte börsile viimisel 2021. aastal sõlmitud koostöölepingu kohaselt oli Enefit Greenil õigus projekt turutingimustel omandada ning see viidi lõpupe 2023. aastal. Projketi liikumine kontserni sees ei muuda arenduspõhimõtteid ning koostöö kohalike kogukondadega jätkub endisel kujul.

Tuulikute mõjusid sh võimalikke mõjusid telekommunikatsiooniseadmetele on maailmas põhjalikult uuritud. Nende uuringute tulemustel ei ole põhjust arvata, et tuulikud hakkaksid segama inimeste telepilti või raadioühendust.

Tuulikute võimalikku mõju inimestele sh infraheli mõju on põhjalikult uuritud ning teadlased ei ole tuvastanud tuulikutest tulenevaid kahjustavaid mõjusid. Tuulikud ei kiirga ning mingit kiirgusega seotud ohtu tuulikutega seoses ei ole.

Kaasaegsed tuulikute müra tase on turbiini vahetus läheduses ca 105dB, mis on samal tasemel näiteks muruniiduki müraga. Tuulikust eemal langeb müra tase oluliselt ning juba tuuliku jalamil seistes on seda vähem kuulda. Meretuulepark asub rannikust 10-16 km kaugusel ja seega rannaaladele müra kosta ei ole.

Eesti mereala planeeringu käigus on tehtud üleriigiline linnustiku uuring – sealsest uuringust tuleb välja, et Liivi lahe tuulepark mõju lindudele ei ole tuulepargi arendust takistav. Tuulikud võivad lindudele ohtu osutada juhul, kui toimub linnu ja tuulikulabade või tuuliku enda vaheline kontakt, st lind lendab vastu tuulikut või saab hoobi selle labalt. Uuringutest saame infot lindude rändeteede ja lennukoridoride kohta ja väldime nendesse tuulikute rajamist, et kokkupõrke ohtu vähendada.

Uurime KMH käigus ka mõju kalastikule ja kudealadele, viime läbi kevadräime uuringud ja sügisräime uuringud ning tuulepargi mõju kalapüügivõimalustele. Lisaks on riik tellinud räimede põhjaliku uuringu Eesti vetes laiemalt.

Viimased suuremad tuulepargid maismaal valmisid Paldiskis ja Narva tuhaväljal 2012.-2013. aastatel. Väiksemaid, nt kolme tuulikuga parke, on rajatud ka hiljem, viimane neist 2016. aastal.

Eesti kõige kõrgem tuulik asub hetkel Saaremaal – Eleon – 180 m (torn 122 m). Eesti Energia kõige kõrgemad tuulikud asuvad Leedus Silute tuulepargis – 170 m (torn 110 m).

Lisaks Liivi meretuulepargile arendab Enefit Green ka Hiiu meretuuleparki, mille valmimine on plaanitud pärast 2030. aastat. Samuti on ettevõttel aktiivses ehituses kuus maismaatuuleparki Eestis, Leedus ja Soomes ning neli päikeseparki Poolas ja Eestis.

Eestis arenduses olevatest meretuuleparkidest on kõige tugevamad eeldused 2030. aastaks valmis saada just Liivi meretuulepargil, sest projektil on olemas on kehtiv merealaplaneering, hoonestusloa menetlus on algatatud, kinnitatud on keskkonnamõjude hindamise programm ja käimas uuringud.

Meretuuleparke pole praeguseni Eestisse rajatud, mistõttu pole nende suhtes ka kaebusi. Maismaatuulikute kohta saab öelda, et nende naabruses elavad inimesed suhtuvad tuulikutesse enamasti neutraalselt või positiivselt. Kui on tekkinud küsimusi, siis on need puudutanud müra, varjude teket, vilkumist ja mõju lindudele. Oleme saanud paljusid hirme vähendada, sest müra tuulikud praktiliselt ei tekita, varjude teket ja valguse vilkumist ennetatakse planeerimisprotsessis miinimumini.
Kuna meretuulepark asub enam kui 10 kilomeetri kaugusel, siis randa jõudvat häiringut on nende puhul väga vähe.

Elektrit saab tuulest toota nii merel kui ka maismaal. Meretuulepargi ehitamine on kindlasti keerukam ja kallim ning nõuab seetõttu suuremat investeeringut. Samas on meretuulepargi toodang stabiilsem, sest tuuleolud on ühtlasemad ning merele saab rajada tootmisvõimsuselt kordades suurema pargi kui rannikule või sisemaale. Maismaal mõjutavad tuule tugevust lisaks looduslikele oludele ka tehisobjektid ja pole võimalik ehitada väga suure tootmisvõimsusega parki. Samas on sellise pargi rajamine lihtsam ja odavam.

Ehituse maksumus oleneb ennekõike sellest, kui suur tuulepark on võimalik rajada. See selgub täiendavate uuringute käigus, seejärel on võimalik hanked välja kuulutada ning seejärel selgub ka hind.