Tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 56 lõikest 12
kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks hoonestusloa
taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni. Samas on keskkonnamõju hindamise
koostamisel eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et keskkonnamõju
hindamise tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste tuulepargi rajamiseks
vajalike lubade (veeluba ja ehitusluba) andmisel ning vältida tulevikus dubleerivat
keskkonnamõju hindamise läbiviimist. Seetõttu koostatakse keskkonnamõju hindamise
aruanne sisu poolest kasutades parimat võimalikku teadmist ja käesoleval hetkel kehtivast
seadusest, kuid menetlusprotseduuride puhul järgitakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal
kehtinud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsioonist ja
hoonestusloa menetlusse võtmise otsuses sõnastatust.
Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja (pädev asutus)
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, KMH
läbiviija Skepast&Puhkim OÜ
ning arendaja
Eesti Energia
AS.
KMH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 6 lg 1 punkt 5, mille kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse olulise
keskkonnamõjuga tegevus.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse
ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida
või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. See tähendab,
et keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel selekteeritakse erinevatest projektiga
seotud keskkonnamõjudest välja olulised mõjud või sellised mõjud, mille olulisust ei ole
võimalik esialgse hinnanguga tuvastada. Neid asutakse keskkonnamõju hindamise aruande
raames põhjalikult hindama. Mitteolulised mõjud jäetakse põhjalikust hindamisest kõrvale.
KMH programmi sisu määrab Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 13:
1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning
mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave
keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju
hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades
ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik
hindama;
9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;
10) tegevusloa taotluse koopia.
KMH sisu määrab Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 ja
Keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule
esitatavad täpsustatud nõuded“.
