Meretuulepargi alal on tehtud eeluuringud sh linnustiku ja jää uuringud, tuule mõõtmine, liitumisvõimaluste analüüs, mille tulemused kinnitavad, et sellel alal head tingimused tuuleenergia tootmiseks.
Tuulepargi planeerimisel pannakse kokku just sellele alale vastav uuringute programm, mis katab nii merepõhja, muu looduskeskkonna kui ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid. 2020. aastal said osapooled teha ettepanekuid Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programmi ning aprillis 2021 kiitis keskkonnaministeerium koostatud programmi heaks.
Praegu ongi tuulepargi arendus keskkonnamõjude hindamise faasis, kus keskkonnauuringute ettevõte Skepast&Puhkim OÜ hindab merepargi rajamise ja käitamisega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ja kumulatiivseid mõjusid.
Keskkonnamõjudest analüüsitakse näiteks võimalikke protsesse mere põhjas sh elustikku, aga ka lainetust, jääga seotud riske ja setteid. Samuti mõjusid kalastikule, linnustikule, nahkhiirtele ja imetajatele. Eraldi uuringud on plaanitud ka müra, vibratsiooni, madalsagedusheli ja turbulentsi kohta. Tervikuna hinnatakse ka tuulepargi sotsiaalmajandusliku mõju ja ohutust.
Keskkonnamõjude hindamine kestab kokku üle kahe aasta ning selle lõppraportist selgub, milliste parameetritega tuulikuid sellesse merealasse rajada saab; kas ja millised on võimalikud ohud ning kuidas neid maandada.
| Uuringu teema | Eesmärk ja uuringu tulemused |
|---|---|
| Merepõhjasetted | Tuulepargialade põhjasetete koostise iseloomustamine, võimaliku reostuse tuvastamine (lähteülesanne). Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Mereprotsessid | Tuulepargi ja merekaablite mõju hindamine lainetusele, heljumi levikule ja settimisele, jääga seotud riskidele ja navigatsioonile ning õlilaigu võimalikule levikule ning alternatiivide võrdlemine (lähteülesanne). Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Merepõhjaelustik ja põhjaelupaigad | Tuulepargialade merepõhjaelustiku ja elupaikade liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste ning piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivne iseloomustamine ning tuulepargi rajamise mõju hindamine merepõhja elupaikadele ja elustikule. Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Kalastik | Tuulepargialade kalastiku iseloomustamine; piirkonna olulisuse väljaselgitamine kalastiku kontekstis; tuulepargi võimaliku mõju hindamine kalastikule. Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Linnud | Tuulepargialade piirkonna linnustiku iseloomustamine, tuulepargi mõju hindamine linnustikule. Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Käsitiivalised | Tuuleparkidest tulenevate riskide kirjeldamine, piirkonnas toimuva võimaliku rände iseloomustamine ja tuulepargi mõju hindamine nahkhiirtele. Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Hülged | Hüljeste käitumuslike iseärasuste iseloomustamine, esinemine tuulepargialadel ning hinnang hüljestele avalduvale mõjule (lähteülesanne). Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Müra, sh veealune | Tuulikute töötamisel tekkiva ja välisõhus leviva müra leviku ulatuse iseloomustamine. Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Madalsageduslik heli, infraheli | Tuulepargi töötamisel tekkiva madalsagedusliku ja infraheli mõju hindamine tuulepargile lähemates punktides Häädemeestel ja Kihnus viivivatele inimestele |
| Vibratsioon | Tuulepargi poolt tekitava vibratsioonitaseme hindamine, sh tuuliku võnkumisest põhjustatud lainete leviku ulatus pinnases, vibratsiooni mõju ulatus ning vibratsiooni mõju pinnases olevale paekihile ja põhjaveele (lähteülesanne) |
| Visualisatsioon | Tuulepargialade visuaalse väljanägemise iseloomustamine Häädemeestelt ja Kihnust |
| Turbulents | Tuulepargi töötamisel tekkiva turbulentsi mõju hindamine Häädemeeste ja Kihnu rannikule |
| Sotsiaalmajanduslikud mõjud | Tuulepargiga kaasnevate sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine (lähteülesanne). Vaata uuringu tulemuste esitlust. |
| Ohutus ja ajaloo väärtused | Ohutus ja ajaloo väärtused |
Tuulepargi visuaalne mõju on olnud kohalike inimeste üks esimesi ja suurimaid küsimusi. Kuna ilu on tihtipeale vaataja silmades, siis on väga tähtis, et tuulepargi visuaalid ehk illustreerivad pildid oleks koostatud objektiivselt ja alati sama metoodikat järgides. Sellepärast on ka Eestis riiklikult kinnitatud reeglistik, kuidas tuulikute visuaale koostada ja mida peab seal arvestama.
Liivi lahe tuulepargi visuaali hindamiseks on praeguseks valminud esimesed kavandid, mida tutvustasime ka Häädemeeste valla ja Kihnu inimestele. Nendel on kujutatud 15 megavatise võimsusega tuulikud, mille tipukõrgus on 260 m ja mida on pargis kokku 67.
Visuaali koostamise põhireeglid:
Liivi meretuulepargi visuaalid on koostatud Treimani ja Jaagupi sadamatest ning Kihnu lõunatipust. See tähendab, et visuaali koostamisel on aluseks nende paikade geograafilised omapärad ja sealt on tehtud fotod visualiseerimistarkvaras kasutamiseks.
Selleks, et visuaal oleks vaataja silmale realistlik on oluline ka vaate kõrgus. Juhendmaterjali järgi
peab visuaalil silmapunkti kõrgus olema 1,6 m maapinnast
ning inimsilmale kõige lähedasem vaade
avaneb
läbi 50 mm objektiivi.
Visualiseerimistarkvara kasutab neid andmeid tervikuna ning kokkuvõttes sünnib fotomontaaž ja 3D visualiseering, mida igaüks saab hinnata.
Praegune visuaal on esimene pargi kujutis, mis põhineb kehtival Pärnumaa mereala planeeringul. Projekti lõplik tuulikute arv, kõrgus ja asetus selgub keskkonnamõjude hindamise käigus. Visuaalse mõju hindamine on osa laiemast tuulikute keskkonnamõju hindamise programmist ja mõjude hindamine alles algab. Järgmiste visuaalide koostamisel võtame arvesse, millistest kohtadest kohalik kogukond pargi vaadet soovib, samuti mudeldame ka kõrgema, kuid väiksema arvu tuulikutega pargi visuaalse mõju.
Meretuulepargi visuaalse mõju puhul pole tähtis ainult tuulikute kõrgus, vaid ka nende paiknemine. Sellepärast ei keskendu visuaalse mõju juhendmaterjal ainult kõrgusele, vaid ka tuulepargi kompositsioonile ja geograafilisele asendile. Kui näiteks merealustest uuringutest selgub, et tuulikute positsioone tuleb liigutada, siis võib muutuda ka pargi visuaalne mõju.
Keskkonnamõjude hindamise käigus analüüsime erinevaid stsenaariumeid tuulikute kõrgusega 200m kuni 300m. Milline täpselt saab olema tuuliku lõplik tipukõrgus, ei ole hetkel kindel, sest tootjatel on praegu arenduses 20 megavatised tuulikud, mille tipukõrgus läheneb 300 meetrile ja ka need võiksid Liivi parki sobida. Kõrgemaid tuulikuid oleks meretuulepargis arvuliselt vähem. Esmaste visualiseeringute aluseks on konkreetne geograafiline paik, õiged kaugused ja kõrgused ning kujutatud on 15-megavatise võimsusega tuulikut, mille tipukõrgus on 260 meetrit ehk meretuulikut, mis praegu on reaalses tootmises.
Kõige täpsemad ja tõepärasemad visuaalid on võimalik teha nende andmete pealt, mis on praegu olemas. Ehk sajaprotsendilise täpsuse ja reaalsuse astmega saame visualiseerida 15-megavatiseid tuulikuid, sest neid praegu toodetakse. Milline hakkab täpselt olema suurema võimsusega tuuliku kõrgus, pole hetkel teada, sellepärast ei ole seda ka visuaalis kasutatud. Keskkonnamõjude hindamise protsessi käigus teeme visuaalid ka kõrgemate tuulikute kohta.
Liivi meretuulepargi keskkonnamõjude hindamine kestab kaks-kolm aastat. Eeldada võib, et selle aja jooksul avaldavad tuulikute tootjad ka uuemate mudelite parameetrid ning siis saab ka nende kohta visuaalid koostada.